Turvalisuse tagamine (safeguarding)
Mida oodata?
Nõustamine
Nõustamine on lahenduste otsimine ja pakkumine konkreetses olukorras. Nõustamiseks on vajalikud spetsiifilised oskused ja pädevused.
Teraapia
Teraapia on vaimse või psühholoogilise probleemi leevendamine psühholoogiliste vahenditega. Terapeudil peavad olema teraapia läbiviimiseks vastav ettevalmistus ja oskused.
Vaimse tervise esmaabi
Eestis on vaimse tervise häired teisel kohal töövõime vähenemise põhjustest, mis tähendab, et kõik töötajad ja tööandjad puutuvad nendega otseselt või kaudselt kokku. Seega on vaimse tervise esmaabi andja kohalolu töökohal sama oluline kui füüsilise esmaabi andja olemasolu.
Vaimse tervise esmaabi on õpitav oskus, mis koosneb konkreetsetest sammudest, kuidas märgata ja toetada vaimse tervise murega inimest.
Koolituse läbinud inimene oskab ära tunda ja hinnata ohte, pakkuda esmast tuge ning juhendada eneseabivõtete kasutamist iseenda toetamiseks.
Vaimse tervise esmaabi andmine on õpitav oskus, mida saab kasutada kõikjal (nt tööl, kodus, trennis) ja selle pakkumine on jõukohane igaühele, kes on koolituse läbinud.
Vaimse tervise teemade väärtustamine on tööandjale konkurentsieeliseks tööjõu hoidmisel ja värbamisel. Töötajad tunnevad ennast turvalisemalt kui nad teavad, et tööandja on korraldanud töökohal vaimse tervise esmaabi võrdväärselt füüsilise esmaabiga.
Info esmaabi.peaasi.ee lehelt.
Ära jää murega üksi! Peaasi.ee tegeleb vaimse tervise edendamise, vaimse tervise probleemide ennetuse, varase sekkumise ja häbimärgistamise vähendamisega meie ühiskonnas.
Psühholoogiline esmaabi ja nõustamine
E-kursus Psühholoogiline esmaabi kriisi sattunud inimese toetamisel, palunabi.ee lehelt.
Ohvriabi – Ohvriabitöötaja pakub Sulle tuge kui Sa oled kannatanud kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi tõttu. Meie juurest saad tuge ja nõustamist. Anname ka nõu, kui oled mures lähedase pärast või tahad spetsialistina inimest toetada.
Psühholoogilise esmaabi põhisisu:
HOOLIV KOOSOLEMINE. Inimest ei jäeta üksi ja vajadusel aidatakse lähedastega kontakti loomisel.
HOOLITSEV TÄHELEPANELIKKUS.
HINNANGUVABA KUULAMINE. Lastakse inimesel rääkida, ilma et antaks tema käitumisele või sõnadele hinnanguid.
ARGISEGA TEGELEMINE. Esmaste vajaduste väljaselgitamine. Vajaliku kaardistamine ja arvestamine, olulisega tegelemine ilma abipalvet ootamata.
/s.h kannatanu lapse või lemmiklooma eest hoolitsemine, ööbimiskoha korraldamine jmt/.
LISAABI KORRALDAMINE. Olukorrast ja seisundist tulenevalt vajaliku täiendava abi/ spetsialistide kaasamine.
KAITSMINE. Lisakahju ärahoidmine. Impulsiivsete ja ainult emotsioonidel põhinevate otsuste hajutamine või mõne nädala võrra edasilükkamine, mil ratsionaalsust taas rohkem.
ABISTAJA ENESEABI. Vajadusel kohene konsulteerimine, abi andmise järel emotsioonide ventileerimine.
Psühholoogilise esmaabi olemasolu või puudumine mõjutab emotsionaalselt häiritud inimese edasist käitumist (s.h tugeva traumeerituse korral väga loomuliku süütunde või süüdistamise asendumist lahendustele keskendumisega) ja ka seda, kas spetsialistidel on vaja hiljem sekkuda aeganõudvate psühhoteraapiatega. Kuigi iga inimene saab pakkuda psühholoogilist esmaabi, on ebatavaliselt raske või ulatusliku traumasündmuse korral võimalikult kohene pädeva kriisinõustajaga konsulteerimine üks lahenduskeskseid tegevusi. Kriisinõustaja roll on juba esmases telefonisuhtluses ning vahetult kohapeal toetada (suure surve alla sattunud) abistajaid ja selgitada, kellele ja kuidas esmajärjekorras tagada psühholoogiline esmaabi ning toetus eeskätt järgneva kuu jooksul. Samuti selgitada kriisikommunikatsioonist tulenevat, vajadusel vastava spetsialisti kontakti vahendades. (Info mahena.org lehelt)
Lehekülg on täiendamisel.