TEEKOND


Vaimulik kasvamine on teekond



Üks sõber küsis, miks talle leeris ei öeldud, mis temaga peale ristimist toimuma hakkab. Meie Isa palve on peas, jumalateenistusel püstitõusmine ja istumine ei paista enam virgutusvõimlemisena, usutunnistuse leiab lauluraamatu tagant üles, numbrid tahvlitel tähendav tema jaoks juba laule mustas laulikus, aga et ta vaimulikult kasvada saab või isegi peab – see on tema jaoks ikkagi saladus. Sõber külastas leeriõnnistamise jumalateenistusi mitmes erinevas kirikus, kus ikka ja jälle kuulis samu sõnu: te olete oma teekonna alguses. Aga kuhu see teekond viib? Mis on järgmine samm? Kas sellel teekonnal olen üksi või on siin veel keegi? Mida oodata vaimuliku kasvu teekonnal?



Foto: Pixabay


σύν οδος – KOOSTEE ehk KOOSMINEMINE


Inimesed astuvad usuteele, kui nad kuulevad Jumala Sõna ja seda nad kirikus kindlasti kuulevad. Igaüks on oma teel, aga mitte kunagi täiesti üksi. Mõned on teekonnal teistele juhtideks, sest nad teavad millised ohud ja võimalused ees ootavad:


  • Tugev poolehoid mõne vaimuliku juhi ja tema stiili suhtes.
  • Tekivad küsimused, kõigest (paljust) ei saa aru.
  • Tekib kriitiline hoiak, tahaks muuta seda, mis tundub “vale”.
  • Jumala läheduse, armu, pühaduse kogemine. Hakatakse tähele panema Jumala häält ja märke Tema tegevusest.
  • Kasvab patutunnetus ja vajadus meelt parandada.
  • Hakatakse otsima osadust teiste kristlastega, koostööd ja oma kohta koguduses, jumalariigi teenistuses ja inimeste teenimises.
  • Inimene kogeb eksistentsiaalset kriisi (mis on elu mõte, miks on maailmas nii palju kurjust?) või akuutset kriisi (lein, töökaotus, haigus vms) ja hakkab otsima tuge.


Need elemendid ei esine tingimata sellises järjekorras ja kõik elemendid ei ilmne iga inimese juures ühesugususelt (või üldse mitte). Jumal on iga inimese loonud oma näo järele, Ta on teinud seda hästi. Jumal ei ole teinud vigu, Ta ise kutsub ja kasvatab iga inimest, Tema ise on iga oma lapse vaimulik juht. Iga inimene rändab oma eluteel omas tempos ja igal juhul on tema kogemus elust õige ja ehe. Ometi on igaühel vaja teekaaslast, kes kuulaks ja peegeldaks kuuldut, kes oleks sillaehitaja rollis ja aitaks ületada teel ettetulevaid takistusi ja kes ei jäta kaaslast maha, kui see teekonnal väsib.



Mis juhtuks, kui omavahel suhelda?



Noored ei ole meie tulevik, igaüks elab olevikus.
Foto: Pixabay

Noortest

Kõik inimesed mõjutavad üksteise elu vastastikku elu juhul. Meie valida on viis, kuidas me seda teeme. Misjonistrateegia ettevalmistusfaasis pöörasime palju tähelepanu noortele ja kuulasime neid fookusgruppides ja intevjuudel. Eriliselt läks südamesse noorte inimeste avatus elule ja nende iseseisvus. Noored on suured isiksused, nii nagu keskealised või vanemad inimesed. Igaüks elab oma elu, astub oma elurada pidi igaviku poole. Kiriku ja kohaliku koguduse perspektiivist on oluline näha iga inimest Jumala imelise looduna. MISJON112 projekti perspektiivist on see kohaliku koguduse suurim misjonivõimalus ja selle võimaluse eesmärgiks kujundamisel tuleme kogudustele toeks.

Tähelepanekuid fookusgruppidest

  1. Kõik nooremad inimesed kirikus ei sobi ühise nimetaja “kirikunoored” alla.
  2. “Kirikunoored” on pigem koguduse aktiivne noorterühm ja nemad korraldavad oma elu ise. Neid on oluline nende tegevuses tunnustada, toetada ja lubada neil ka vigu teha.
  3. Noortetöö on töö, mida teevad noored. Noored ei ole tegevuse objekt.
  4. Igal vanuserühmal on omad eripärad, vajadused ja väljakutsed.
  5. Pühapäevakoolis on võimalus õppekava järgi korraldada tegevust noortele sünnist kuni 12 eluaastani, vanemaid noori kaasates pühapäevakooli õpetajatena.
  6. Teismeline pole enam päris laps, aga mitte ka veel täiskasvanu. Ta harjutab ise olemist, ta alles saab teada, kes ta on ja kuidas tema teiste inimestega koos elada saab.
  7. 20-tes eluaastates noored on täiskasvanud ja peavad ise hakkama saama, seda ootab neilt ühiskond, ka kirikus tahavad nad võrdseid võimalusi.
  8. Noored on üsna õrnad ja sageli kannavad endas eelmiste põlvkondade poolt pärandatud haavu.
  9. Kui kogudus alustab mõnda diakoonia- või sotsiaalprojekti kogukonna noorte suunas, siis on oluline seda tööd ka vastavalt nimetada.
  10. Noored inimesed vajavad, et neid kuulataks.


Ootusi ja küsimusi noortelt vanematele põlvkondadele



  1. Ära võta noorte tegevuse juhtimist enda kätte, isegi kui seda Sinult palutakse. Julgusta, toeta, usalda noori ja anna meile vabad käed teha asju meie kombel.
  2. Ole valmis olema noortele vaimulikuks juhendajaks, kui nad seda soovivad. Väljenda seda valmisolekut sõnadega ja kohaloluga.
  3. Kui noorte ideed ja stiil on Sulle võõrad, lase neil ikka teha asju omamoodi ja ära kindlasti lakka neid toetamast, ära jää passiivseks pooleks suhtlemisel. Armasta neid isegi siis, kui nad sind ärritavad (nii nagu oma lapsi).
  4. Kui nad teevad asju teisiti ja isegi Sinu meelest valesti, siis ära lükka neid eemale, vaid kutsu neid dialoogi pidama.
  5. Oma eeskujuga me õpetate noorematele inimestele elamist. Miks me peaksime tahtma saada teie sarnaseks?


Maa peal kauem elanud inimesed


Misjonistrateegia tegemise käigus tehti fookusgrupi ja individuaalintervjuusid ainult “noorte” vanuserühma sobivate inimestega. Teiste vanusegruppidega vanuse järgi sellesse gruppi mahtumise tõttu intervjuusid ei tehtud. Teised töörühmad olid moodustatud teistsuguse ühise nimetaja põhjal – “teadlased” ja “kiriku aktiiv”.