Me oleme teelised all lõõmava päikese, me oleme teelised, nii suured kui väikesed.
Silvi-Astrid Mickelin
Palverännak on rohkem kui matk, ekskursioon või uitlemine looduse imelistel radadel. Palverännak on terve meie elutee, kus me kõik oleme korraks kõndimas. Hea on, kui käime koos Jeesusega ja kui saame osa ajast koos teistega edasi minna. Siiski, mõnikord on mõnus eralduda, et mõne sõbraga koos teekonnaks aega võtta ja sammud seada juba ettetallatud radadele, kus juba on kõndinud miljonid õed ja vennad enne meid. PALVERÄNNAK on Jumalale ja Tema kuulamisele pühendatud ja eraldatud aeg, mil kõnnitakse läbi teekond. See teekond võib olla pikk, väga pikk või üsna lühike; tähtis on, et sel teel käiakse koos Jeesusega ja kohatakse teisi. Minna võib üksi või grupiga, kuid oluline on teekonnal märgata neid, kel sama tee jalge all.
Järva-Madise koguduse õpetaja Jane Vainu näpunäiteid palverännaku läbiviimiseks
Varu kalendris palverännupäevaks sobiv kuupäev, tee plaan ja jaga infot neile, kes võiksid olla huvitatud. Siin on mõtteid, mis võiksid Sind selles aidata:
Kestus: kuni 5 tundi
Teekond: kuni 15 km
Füüsiline osa:
· 7.-8. kilomeetril (või mõnes ilusas paigas kuni 9. km) lõunapaus – kaasavõetud suupisted ja jook.
· Lõpetuseks: supp, kook, kohv/tee (mis leitakse hea olevat).
Vaimulik osa:
· Algusring: rändajad tutvustavad lühidalt ennast (võiks teha ka siis, kui kõik kõiki tunnevad) ja ütlevad, mida nad päevalt võiksid oodata.
· Teeleminekupalve.
· Kohale jõudes ühisel söömaajal lõpuring: mida keegi koges, tundis, mõtles, mida rännakult kaasa võtab?
Palverännak võib olla:
· Ring – näiteks pastoraadi/kiriku juurest sinnasamasse tagasi.
· Kodunt kaugemale – kultuuriliselt, ajalooliselt, looduslikult olulisse paika (vaja organiseerida transport tagasi).
· Kaugemalt koduni (vaja organiseerida transport alguspunkti).
Soovitav osalised eelnevalt registreerida, et teaks, palju inimesi tuleb.
Hind: Tasuta või kokku leppida osavõtutasu – läbiviijale või koguduse jaoks olulise tegevuse toetamiseks.
Palverännuteedest ja nendel teedel rändamisest – rännak Eestis võib kesta ka kolm nädalat.
Looduses liikumise populaarsus on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, kuid palverännak pakub enamat kui lihtsalt matkamist.
„Palverännak on teekond, mis ühendab inimese looduse, ajaloo ja iseenda sügavama tunnetusega,“ jagab MTÜ Palverännutee juhatuse liige Eero Kotli.
MTÜ jätkab traditsiooni, mis algas enam kui kümme aastat tagasi, viies ellu unistust luua Eestis tähenduslik rännutee – üle 500 kilomeetri pikkune vaimne rada Pirita kloostrist Vana-Vastseliina kabelini. See ajalooline tee, mida mööda palverändurid liikusid juba keskajal, on tänapäeval avatud kõigile, kes otsivad nii kehalist kui ka vaimset tasakaalu.
Palverännutee kulgeb diagonaalis läbi Eesti, läbides 18 kihelkonda ja pakkudes rändurile võimalust avastada piirkonna kultuurilugu, pühapaiku ja loodusvõlusid. Tee on avatud nii jalgsi, jalgrattal kui hobusel liikumiseks. Igaüks võib valida teekonna, mis vastab tema füüsilistele võimetele, või võtta ette kogu rännaku, mis kestab ligikaudu kolm nädalat.
„See ei ole pelgalt matk, vaid enese ja ümbritseva sügavam tunnetamine. Rännates mööda ajaloolisi teid ja vaikselt mõtiskledes jõuavad paljud rändurid iseendas selgusele,“ jagab Eero Kotli.
Palverännak ei nõua kindlat eesmärki – igaüks võib leida oma teekonnal tähenduse. Mõne jaoks on see retk pühapaikadesse, teise jaoks proovilepanek või võimalus eemalduda igapäevaelust. Keskajal oli rännak sageli seotud lootusega pattude lunastusele, kuid tänapäeval on see pigem võimalus leida sisemine rahu ja sidusus. Rändaja ei pea minema kaugele, sest ka siin, koduses Eestis, on loodus ja kultuuripärand pakkumas elamusi, mis inspireerivad ja avardavad maailmapilti.
Looduse ja pärandi sümbioos
Eesti palverännutee läbib looduskauneid piirkondi ja ajaloolisi paiku, hoides eemale suurematest maanteedest ja viies rändaja rahulikumatele kõrvalteedele. Kuigi teekond ei ole looduses tähistatud, on abiks põhjalikud digitaalsed ja trükitud kaardid ning NaviCupi telefonirakendus. Lisaks leiab rännutee kodulehelt www.palverand.ee ülevaate teekonnal asuvatest pühapaikadest ja olulisematest kultuuriloolistest objektidest.
MTÜ kogub pidevalt kohalikelt elanikelt teavet teekonna rikastamiseks. „Iga piirkond peidab endas unikaalseid pärle, mida on võimalik rändajatele avastada, kui kohalikud nendest märku annavad,“ märgib Kotli. Lisaks tekstilistele kirjeldustele on loodud ka audiosisu, mis võimaldab kuulata rännuteega seotud lugusid käigu pealt. Palverännutee sõprade hulka kuuluvad näitlejad Garmen Tabor ja Külli Teetamm, kes on sisse lugenud rännutee eri lõikudega seotud tekstid.
Ränduri vajadused ja lihtsus
Palverännuteel on oluline osa ka lihtsatel ja tagasihoidlikel ööbimiskohtadel, mis võimaldavad ränduritel peatuda rahulikus ja askeetlikus keskkonnas. MTÜ eesmärk on luua ööbimisvõimalusi iga 10 kilomeetri järel, kuigi looduskeskkonna tingimused, näiteks sood ja rabad, seavad piiranguid.
„Ööbimiskoht ei pea olema luksuslik. Piisab, kui on koht, kuhu saab panna välivoodi või magamiskoti,“ selgitab Kotli.
Selline lihtsus loob rännuteele sobiva meeleolu, aidates ränduril keskenduda sisemistele mõtetele ja loodusega harmoonias viibimisele.
Lisaks ööbimisvõimalustele tähistatakse teekonnale jäävad pühapaigad, muuseumid ja muud ajaloolised objektid keraamiliste märkidega, millel on kiri „Loome koos“. Need tähised rõhutavad kogukonna osatähtsust rännutee arendamisel ja kutsuvad üles koostööle.
Kohalikud esindajad – aukonsulid
MTÜ Palverännutee on loonud süsteemi, kus igal kihelkonnal on oma esindaja ehk aukonsul. Need kohalikud kontaktisikud on olulised nii rändurite kui ka MTÜ jaoks. Nad jagavad teavet piirkonna kohta, pakuvad abi ja on sillaks kohaliku kogukonna ning palverännutee korraldajate vahel. Aukonsuliteks valitakse inimesi, kes tunnevad oma kodukanti ja on valmis oma teadmisi ja lugusid jagama.
„Aukonsulid aitavad säilitada ja rikastada rännutee kogemust, tuues teekonnale sisse kohaliku kogukonna hinge,“ ütleb Kotli. Harju-Jaani kihelkonnas täidab seda rolli Vaino Napp, Kose kihelkonnas Ago Papp. MTÜ otsib pidevalt uusi sädeinimesi, kes soovivad panustada rännutee arengusse ja pakkuda ränduritele ainulaadseid elamusi.
Palverännak – vaimne kogemus
Palverännutee pole üksnes matk looduses, vaid vaimne ja kultuuriline kogemus, mis ühendab inimese enda, ajaloo ja ümbritseva keskkonnaga. Iga samm sellel teel pakub võimalust peatuda, hingata ja leida tähendust. Tänu kogukonna ja entusiastide panusele on see teekond pidevas arengus, pakkudes igale rändurile midagi unikaalset.
Paljud Jaakobitee ja/või Pirita-Vastseliina tee ette võtnud on nentinud, et nad alustasid ühe inimesena, ent kohale jõudsid sisemiselt muutununa – ilmselt tähendab see, et nende jaoks ei olnud ka oluline saavutus-sportlik pjedestaalile tõusmine vaid vaimne/sisemine muutus. Misjonitööd tegi rännuteekond, rändamine ise ning küllaldane aeg mõelda kaugemale kui igapäevastest askeldustest.
Eero Kotli on Palverännutee MTÜ juhatuse liige.
Palveränduritele on pudelittesse villitud kosutav vesi. Jeesus viitas sageli endale kui Elavale Veele: “Kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks.” Jh 4:14 ja Pühale Vaimule kui Elavale Veele: „Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu! Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed.” Jh 7:37-38
Palveränduritle jõudu andev kuivikleib.
Elus tuleb ette hetki kui vaja saatanale nina peale anda Jeesuse sõnadega: „Kirjutatud on: Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust.” (Mt 4:4)
Kui ka Jeesus sõi ja sai leivad jõudu. Ta lihtsalt ei ajanud leiva rammu ja Jumala väge omavahel segi.
Usalduse palverännak – Taizé
Paljudes kogudustes üle Eesti toimub ühispalvusi Taizé lauludega, kus inimesed erinevatest rahvustest, kogudustest ja põlvkondadest kohtuvad üheskoos palvetamiseks ja laulmiseks. Laulud on ilusad lühikesed ja meeldejäävad laulud Taizést. Neid lauldakse kordi ja kordi, nagu palvemantrat kuni tundub, et me ise ei laula, vaid laul on hakanud laulma meid.
Taizé vennaskonda Prantsusmaal ja nende korraldatud noortekokkutulekuid Euroopa linnades on külastanud ka kümned tuhanded eestlased.
