MIKS suhelda?
SEST suhtlevad inimesed on omavahel seotud.
Kirikus võib käia ilma, et keegi teaks kust sa tuled või kellega koos sa elad, kas ja kuidas hakkama saad, kas koer või pigem kass või on sul äkki mingi allergia… Selline anonüümsus võib tunduda turvaline, kuid see on koguduse jätkusuutlikuse perspektiivist vale. Jeesus jättis kirikule korralduse õpetada ja modelleerida ligimesearmastust, sest sellest armastusest tunnevad inimesed Jumala väe ära. Jutluse kuulamine ja impersonaalne professionaalsus ei asenda kogukonda kuulumist.
Suhelda saavad subjektid, kes on küllalt sarnased, et üksteisest aru saada ja kes tahavad koos midagi ära teha; on küllalt erinevad, et neil oleks teineteisele midagi huvitavat ja olulist öelda; kes usaldavad üksteist ning kes saavad aru, et koostöö eeldab keele- ja meeleseost.
(Ülo Vooglaid „Elanikust kodanikuks. Käsiraamat isemõtlejale”, Tallinn 2019, peatükk 6 „Suhtlemine”, lk 180)