Teekonda planeerides on oluline teada kus me oleme, millal ja kuhu soovime välja jõuda.
Kiriku missioon ühiskonnas (Üldkiriklik)
Kiriku missioon ühiskonnas (vastu võetud 1.12.1998) (.docx)
See kirikupoliitikaid kirjeldav ja deklaratiivne dokument on vanim EELK koduleheküljelt kättesaadav strateegiadokument, milles EELK on sõnastanud oma missiooni ühiskonnas: EELK-le kui vabale rahvakirikule on tema rajamisest alates rahva enda poolt delegeeritud vastutus ja ülesanne olla rahva vaimseks orientiiriks ja aidata luua tasakaalu majanduslike püüdluste ning maailmavaate vahel. Dokument oli mõeldud esmajoones väljapoole, ühiskonda suunatud sõnumina, mingil määral ka sisemise tegevusjuhisena, väljendades kiriku ootusi ja valmisolekut koostööks.
Hea, et see dokument on olemas, kuid kasu saavad sellest dokumendist projektikirjutajad ja poliitikasse pürgijad. Selle dokumendi objektiks olev ÜHISKOND/RAHVAS ei tunne ega koge siin kirjeldatud kiriku missiooni.
EELK majandusnõukogu ettepanekud kiriku paremaks majandamiseks aastatel 2002-2010
EELK majandusnõukogu ettepanekud kiriku paremaks majandamiseks aastatel 2002-2010 SWOT (paberkandjal arhiivis).
Majandusnõukogu tegi rea põhjalikult läbimõeldud ettepanekuid, mille süsteemse kasutuselevõtu kohta puudub info. Dokument ei ole tervikuna uurimiseks elektrooniliselt kättesaadav.
Selles dokumendis tehtud ettepanekud oleksid väärinud suuremat tähelepanu juba siis kui dokument koostati.
Misjon kontekstis (LML)
Misjon kontekstis (LML 2004) (eelk.ee)
Uuenemine, lepitus, võimestamine
LML-i panus misjoni mõistmisesse ja praktikasse
Luterlik Maailmaliit – kirikute osadus 2004
Siin on dokumendi toimetatud versioon: Üheskoos kirik, II osa, Misjon – diakoonia – avalikkus – religioonid
Kiriku sotsiaalne sõnum (Üldkiriklik)
Kiriku sotsiaalne sõnum (vastu võetud 4.10.2005) (.docx)
1998. aasta dokument “Kiriku missioon ühiskonnas” vaadati läbi ja täpsustati, pealkiri uuendati. Paljus jääb kiriku sõnum ja missioon ühiskonnas aja möödudes muutumatuks ja mitmed konkreetsed taotlusedki eeldavad pikaajalist protsessi. Nii sisaldab dokument suure osa 1998. aasta dokumendi teksti, millele lisati hetkel aktuaalsena tunduv.
EELK tajus endiselt oma vastutust: EELK-le kui vabale rahvakirikule on rahvas ise delegeerinud vastutuse ja ülesande olla rahva vaimseks orientiiriks.
Abiks kiriku kaastöölistele (Misjonikeskus)
Abiks kiriku kaastöölistele (goodreads.com) toimetaja Ester Liinak, EELK Misjonikeskus 2006.
Kogumikku on püütud koguda kasutatavaid mudelitutvustusi, millest saaks lähtuda koguduse praktilise töö korraldamisel: näiteks koguduse eelarve koostamisel ja koostööl kohalike omavalitsuste ning riigiga. Samas leidub seal ka ühe või teise koguduse aruandlusi ja deklaratiivseid kirjeldusi kiriku ees seisvatest üüratutest ülesannetest ning EELK-s seadusega ettenähtud korralduste täitmisest; väljavõtteid nendest seadustest, reeglitest ja kokkulepetest.
Puudub tegevuskava, lihtne nägemus KUIDAS jõuda motiveeritud kaastöölisteni.
EELK arengukava 2008-2017 (Konsistoorium)
EELK arengukava 2008-2017 (.pdf)
XX sajandi lõpp, XXI sajandi algus oli arengukavade ajastu ja nõnda käis ka EELK ajaga kaasas. Tänase päeva perspektiivist oli tolleaegsete arengukavade näol tegemist mahukate ja keeruliste olukirjelduslike dokumentidega, mis kahjuks kellegi elu ei sega, vaid mille põhjalikkus võib organisatsioonis tekitada arengule vastupidise efekti. EELK arengukava 2008-2017 on ülimalt põhjalik suurkiriklik dokument, mis kirjeldab piinliku täpsusega ja juriidilise korrektsusega, mis kirik on ja mida kirik teeb. Kuigi arengueesmärgid pandi kirja konkreetselt ja ühele leheküljele, mis on hea, siis tegevuskava asemel sai kirja vaid hea soov(itus) “pidevalt eesmärgipärasusest ja EELK väärtustest” kinni pidada (lk 46).
Diakoonia kontekstis (LML)
Diakoonia kontekstis (LML 2009) (eelk.ee)
Tegemist on Luterliku Maailmaliidu reformatiivse dokumentidega, mis on eesti keelde tõlgitud ja EELK kodulehel üleval, kuid mille olemasolu inimeste elu eriti ei sega.
Arengukava täitmise aruanne aastate 2009-2010 kohta (Üldkiriklik)
Arengukava täitmise aruanne aastate 2009-2010 kohta (Konsistooriumi arenguosakond, kantsler Urmas Viilma; 13.04.2011)
Probleemid EELK võimetusega arengukava rakendada ilmnesid ruttu ja need pandi kirja Arengukava 2008-2017 (eelk.ee) sissejuhatuses:
1. Arengukava ei toimi piisavalt, see pole tunnetatav organisatsiooni põhiprotsessis
2. Dokument on fokusseerimata ega võimalda eristada organisatsiooni prioriteete.
3. Arengukava rakendusmehhanismid on välja arendamata, puudub horisontaalne koostöö, elluviimise korraldus ja tagasiside, tähtsustamata on eestvedamine ja meeskonnatöö.
4. Strateegilise planeerimise mudel, mille keskne dokument on arengukava, ei kohaldu üheselt kiriku juhtimismudelile.
5. Kiriku struktuur ei toeta piisavalt kiriku eesmärkide saavutamist.
Selle aruande analüüsi tulemusel algatati uus projekt, mille protsessi kutsuti juhtima uus projektijuht, nähti palju vaeva ning koostati uus arengukava.
EELK muudetud arengukava 2008-2017 (Üldkiriklik)
EELK muudetud arengukava 2008-2017 (muudetud 2012) (.pdf)
Dokument on hästi vormistatud, inimesi koostööle on kutsutud kõiki seadusi ja käsuliine arvestades.
Milles siis asi? Miks ikkagi inimeste hulk meie kogudustes väheneb? Kas on vaimulikud tööga nii ülekoormatud, et neil ei ole jaksu vabatahtlikke appi värvata? Või ei peeta ilmikute rolli ja vaimulikku (üles)kasvamist koguduses eluliselt tähtsaks? Miks siis need tegevused ei edene?
Järgnevalt on välja toodud peamised küsimused, millele keskenduti arengukava muutmise ja täiendamise lähteülesandes muudatusettepanekute koondamiseks ja analüüsimiseks:
1. Milline on EELK põhiprotsess, peamised töö- ja tugivaldkonnad, et strateegilise planeerimise protsessis hoida fookuses prioriteete ja tagada nende seotus eelarvega?
2. Milline on EELK strateegilise planeerimise optimaalne mudel ja vastutuse jaotumine horisontaalse ja vertikaalse võimujaotuse teljel, mis peab välistama dubleerivate või EELK arengukavast mittelähtuvate arengu ja tegevuskavade koostamise algatamise?
3. Kuidas tagada üldkirikliku arengukava elluviimiseks erinevatel haldustasanditel toimivate struktuuriüksuste omavaheline koostöö EELK töövaldkondades?
4. Kuidas tõhustada sisemiste reservide arvelt juhtimist, eestvedamist ja arengukava elluviimise koordineerimist, et luua tingimused toimivaks koostööks ning organisatsiooni sidususe suurendamiseks?
Esimeseküsimuse esimene pool on nimetatud arengukavas lahendatud. Ülejäänud küsimused on tänaseni aktuaalsed neile, kes üritavad mõnel tegevussuunal koostööd arendada ja edasi viia. Arengukava küll kirjeldas protsesside mudeli, kuid seda mudelit olnud ja ei ole tänini võimalik rakendada, vaatamata põhjalikule rakendusplaanile.
Astu alla rahva hulka (EKN)
Astu alla rahva hulka 2012, (toimetanud Eerik Jõks)
EKN-I korraldatud religioonisotsioloogilised uuringud ,,Elust, usust usuelust” 2010.
Dr Eerik Jõksi eestvedamisel jõudis 2010. aastal toimunud religioonisotsioloogiliste uuringute “Elust, usust, usuelust” analüüs ja reflektsioon korralikult kaante vahele
EELK Arengukava rakendusplaan 2013-2017
Rakendusplaan on mõeldud Exceli tabelite armastajatele, aga protsessi juhtimise jaoks on see ebapraktiline töövahend. Põhiline probleem on selles, et taas on tegemist kirjeldava dokumendiga, mitte kasutatava tööriistaga ressursside suunamiseks protsesside juhtimisel.
Kirik keset küla (Eesti diakoonia)
Kirik keset küla. Koguduse ja kohaliku omavalitsuse koostöö teatmik. 2014
KirikKesetKüla.indd (weebly.com)
EELK diakoonia- ja ühiskonnatöö talituse trükisena 2014 aastal ilmunud teatmik kirjeldab ja analüüsib kohaliku koguduse ja omavalitsuse suhteid, andes samas praktilisi näpunäiteid, kuidas koostööd tõhustada.
Eesti kirik tutvustab raamatut: Teemadena leiavad kajastamist järgmised: avalike teenuste delegeerimine kogudustele, koguduse osalemine kohaliku elu kavandamises, koguduse oikumeeniline koostöö kogukonnas, laste hoolekanne, peretöö, tugiisikuteenus vanglast vabanenutele, haridustöö.
Raamatu mahukas lisas on ära toodud need olulised dokumendid, mis reguleerivad koostööd riigi ja kiriku ning koguduse ja omavalitsuse vahel. Samuti üks kirikliku diakooniatöö oluline dokument «EELK diakoonia- ja ühiskonnatöö talituse arengustrateegia 2010-2017».
Misjoni arengustrateegia
Misjonikeskuse eestvedamisel koostatud dokumenti ei võetud vastu. Lugemisel selgubki, et tegemist on selgelt ühe asutuse strateegiaga, mitte terve EELK arengudokumendiga. Dokumendi koostamisel osalenutele jäi aga arusaamatuks, miks dokument ei sobinud, kui ometi selle koostamine neile ülesandeks anti. Mitmed dokumendi koostamises osalenud on tänaseks oma tähelepanu suunanud kogudusetööle, ega lase end kiriku suurtest arendustegevustest häirida. Nendega vestlustest jäi kõlama kurbus ja kahtlus, et EELK üldse võiks kasvada ja laiemaid rahvahulki kõnetada.
Ühiselt elamise kunst (LML)
Teoreetiline ja teoloogiline mudel toimiva kogukonnakiriku loomiseks.
Avo Üprus, kes selle visiooni Eestisse on toonud, juhatab sisse dokumendi: Luterlik Maailmaliit väljendab veendumust, et kogu loodu on väärtus, mille tükkhaaval peenraha vastu vahetamine on väär, et nii looduskeskkond kui inimkond vajab hoidmist ja kaitset ning inimesed ei ole kaup. Neoliberaalsele turumajandusele, mis soodustab vastutustundetut tarbimist, saastamist ja võlastumist, on arvestatav alternatiiv loovusel ja vastastikkusel hoolivusel põhineva ühiselu, vastutustundliku valitsemise ja sotsiaalse ettevõtluse näol. Käesoleva trükisega ulatab Luterliku Maailmaliidu diakoonia ja ühiskonnatöö rakkerühm oma töö tulemused kogudustele, kes tahavad panustada oma kogukonna arendamisse ning muutuda mõjukeskusteks. Kogu diakoonia uuendusprotsessi võtmesõna ,,conviviencia” haarab enesesse solidaarselt üheskoos elamise, ressursside jagamise ning ühise jätkusuutliku kogukonna eest võitlemise. Eeskuju ammutatakse traditsioonidest, mis on kujunenud väga pika aja jooksul, mil naabrid on üksteist aidanud.
Kuhu lähed Maarjamaa (EKN)
Kuhu lähed Maarjamaa 2016, (toimetanud Eerik Jõks)
EKN-I korraldatud religioonisotsioloogilised uuringud Elust, usust, usuelust: 2015.
Dr Eerik Jõksi eestvedamisel jõudis ka 2015. aastal toimunud religioonisotsioloogiliste uuringute “Usust, elus, usuelust” analüüs ja reflektsioon korralikult kaante vahele. See materjal on olnud oluliseks tõukeks käesoleva dokumendi kirjutajale jätkamaks alustatud teekonda Eesti rahva mõistmisel ja kirikusse kutsumisel. Miks siis ikkagi ei ole rahvas kirikus, kui ometi soovitakse, et Eesti jääks Läänemaailma kultuuriruumi? Kas eesti rahvas on tõesti kirikuvaenulik ja usuleige? Miks inimesed kirikust ära lähevad? Mida rahvas usub ja armastab?
Nendele ja paljudele teistele küsimustele heidab raamat valgust, lisaks on nende teemade kohta olulist lisainfot dr Lea Altnurmel ja teistel Eesti religioonisotsioloogidel.
EELK tegevuse finants-majanduslik analüüüs 2017
EESTI EVANGEELSE LUTERLIKU KIRIKU TEGEVUSE FINANTS-MAJANDUSLIK ANALÜÜS_2017
Dokument koostati koostöös Norra Misjoniseltsiga 2017 aastal. Analüüs telliti sõltumatult majandusanalüütikult, kes ei olnud tuttav EELK tavade ja kultuuriga. Analüüs põhjustas mõnes allasutuses arusaamatust ja pahameelt, kuid sellest saadi üle. Analüüsi mõte oli saada sõltumatu pilt kiriku majanduslikust olukorrast, kuid projekti lõppedes jäi see analüüs siiski tähelepanuta ja teadmata on, milliseid järeldusi oleks pidanud ja saanud sellest teha.
EELK majandusliku jätkusuutlikuse strateegia kavandamine 2017-2018
EELK majandusliku jätkusuutlikuse strateegia kavandamine 2017-2018
KÜSK-ile kirjutatud projekt EELK majandusliku jätkusuutlikuse strateegia tegemiseks. Projekt ei leidnud toetust, põhjenduseks projekti liigne ambitsioonikus. Vastuses nimetati, et projekti raames ei ole võimalik EELK struktuuri ilmselt siiski muuta.
Siin on projekt nimetatud näitamaks lahenduste otsimise järjekindlust läbi projektide.
VIABLE CHURCH (Konsistoorium)
Projekt koostöös Norra Misjoniseltsiga VIABLE CHURCH, projekti alustas Eerik Jõks ja lõpetas Annely Neame. Projekti sisu oli luua kava jätkusuutliku kiriku töö korraldamiseks: Kiriku Kasvu Kava. Küsiti: Kas sina tead, mida on kiriku kasvuks vaja? Kiriku Kasvu Kava projekt ebaõnnestus selles, et dialoogi kirikus laiemalt jätkusuutliku kiriku teemal ei õnnestunud luua, projekt oli edukas, sest koostati uus arengukava aastateks 2019- 2028. Projekti kaudu jätkus ka õigusreformi komisjoni töö kiriku kasvuks vajalike eelduste loomisel ning religioonisotsioloogilise uurimuse “Elust, usust, usuelust” 2015 põhjal väljaantud “Kuhu lähed Maarjamaa?” kogumikuga tehtud järeltöö. Toimus 12 kohtumist erinevates kogudustes, praostkondades ja organisatsioonides ning missioloogiline sümpoosion “Kuhu lähed, Maarjamaa?” Pilistveres, 27.11.2017, kus muuhulgas esitati ka küsimus: Kas me kavandame kahanevat kirikut?
EELK arengukava 2019-2028 strateegia
EELK arengukava 2019-2028 strateegia (.pdf)
2018. aastal sündis EELK arengukava 2019-2028 strateegia. Tööprotsess venis, sest asjaosalised on kõik ülekoormatud erinevate ülesannetega ja väidetavalt “on pink lühike” ning inimesi erinevatesse ülesannetesse leida raske. Samuti on segane, milline peaks välja nägema Jumal pöörab aga kõik heaks neile, kes Tema peale oma lootuse panevad ja nii sündis suhteliselt kitsastes (aja ja koormuse tõttu) oludes väga hea strateegiadokument, milles võeti aluseks eelmise arengukava struktuur, esimese peatöövaldkonnana lisati töövaldkondade hulka MISJONITÖÖ, mõteldi põhjalikult läbi töövaldkondade kirjeldused ning seati eesmärgid järgmiseks kümneks aastaks.
,,Me väljendame Jumala tööd oma looduga Missio Dei mõiste abil. Kirikul on Jumalalt antud ülesanne, mida kirik peab täitma Jumala ilmutatud tahte kohaselt. Siit saab järeldada, et kirik on misjoni funktsioon, Missio Dei toime selles maailmas” (Prolegomena)
Töövaldkond MISJONITÖÖ keskendub konkreetsetele eesmärkidele, milles kirikuvalitsus kokku leppis ja mille kirikukogu kinnitas, meie kiriku misjonitöö strateegilisteks eesmärkideks. Kahjuks aga prevaleerib jätkuvalt arusaam konsistooriumiametnike päriseluga mitte kursisolemisest ja/või dokumentide tootmisest dokumentide endi pärast.
Kuid kõigi eelnimetatud dokumentide taga on palju motiveeritud inimesed, kes on algatanud ja läbi viinud keerulisi projekte, millesse on iga kord kaasatud suuri hulki vähem ja rohkemmotiveeritud ilmikuid ja vaimulikke. Nad on seda teinud olukorras, kus initsiatiiv saab karistada ning ikka ja jälle on nad pidanud kuulma, et hea dokument ei sega kellegi elu, neile on selgitatud kirikuseadustega ettenähtud käsuliine ning rollipädevusi ja meelde tuletatud erinevate struktuuriüksuste sõltumatust ja traditsioone. Jääb mulje, et korralikult vormistatud dokumente on vaja tsiteerida ja aluseks võtta tõestamaks erinevatesse organisatsioonidesse projektitaotlusi tehes, et EELK-l on arengusuunad ja sellega nende dokumentide reaalne kasutus piirneb. EELK protsessijuhtimine on justkui Titanicu juhtimine, mille kurssi muuta on peaaegu võimatu, kuigi laev täiskäigul jäämägede vahel kihutab.
Iga dokumendi loomise juures olnud inimeste seas on neid, kes kurvalt ja isegi küüniliselt ka käesoleva dokumendi koostajat mu entusiasmis püüdnud lohutada; küll läheb mööda!
Misjonitöö valdkonna juhtimisväljakutse EELK-le:
Suur pilt: missioon, põhiväärtused, visioon ja peamised töövaldkonnad (koos nende kirjelduste ja eesmärkidega järgmiseks dekaadiks) on meil kirjas, läbi arutatud, vaieldud, nõustutud, palvetatud.
Misjonitöö on töövaldkond.
Võtku iga EELK vaimulik oma südameasjaks aru saada, kas tema arusaamine meie organisatsiooni juhtimisest ühtib selle suure pildiga. Kui ei ühti, siis oldagu vait ja ärgu esitatagu vastuargumente poliitilistel kaalutlustel. Iga vaimulik tehku oma koguduses oma parim tema enda arusaamisest ja vaimuandidest lähtuvalt. Antagu oma vaikne õnnistus koostööks neile motiveeritud vaimulikele ja ilmikuile, kes soovivad koostööd teha misjoni töövaldkonna eesmärkide saavutamise suunas.
Projektijuhina pean vajalikuks nimetada oma motivatsiooni EELK koguduste jõudmisel inimeste nii: EELK on minusse investeerinud usku, armastust teadmisi ja oskusi, lisaks on mul mitmekülgsed ja hindamatud rahvusvahelised ja kohalikud kogemused lihtsalt ja edukalt toimivatest kogukondadest ja juhtimismudelitest. Nende kogukondade ja juhtimismudelite edu võti on iga liikme isikliku motivatsiooni rakendamine st inimese võimestamine tegema neid asju, mida ta ise tahab ja oskab. Usun, et inimesed EELK-s kasutamata kõige olulisem ja väärtuslikum and – inimesed. Me oleme halvad majapidajad, kui asi puudutab meie koguduseliikmeid. Kirikud on meil korras ja orelid hüüavad, aga inimestele me nende igapäevaelus eriti korda ei lähe.
Kui me ei muutu ja ei kohtu inimestega seal kus nad on, vaid tõe ja õiguse nimel vaidleme kõige puhtama õpetusega institutsiooni seaduste üle, siis me kaotame oma võimaluse olla rahvakirik.
Niisama lihtne see ongi.
ÜHE MÜTSI ALLA “Bringing People on Board” (Konsistoorium)
Projekt koostöös Norra Misjoniseltsiga ÜHE MÜTSI ALLA/BRINGING PEOPLE ON BOARD 2018-2020, projektijuht Annely Neame.
Projekt on edukalt lõpetatud ja Norra Misjoniseltsist tunnustuse saanud. Selle projekti abil on loodud vajalikke tööriistu liikumaks EELK misjonieesmärkide suunas, muuhulgas toimiv elektrooniline aruandluskeskkond, elektrooniline annetuskeskkond, e-Kirik, EELK virtuaalpilv Nexcloud, allasutuste kodulehekülgede ja muu internetikohalulu seire ja tugi jne. Samuti jätkus töö EELK arengukava taktikaplaani koostamise suunas. Selle töö tulemus kajastub ka käesolevas dokumendis.
(ANNETUS) KULTUURI MUUTMINE EELK-s “Changing the Culture of Giving” (Konsistoorium)
Projekt koostöös Luterliku Maailmaliiduga (ANNETUS)KULTUURI MUUTMINE EELK-s /CHANGING THE CULTURE (OF GIVING) IN THE EELC, projektijuht Annely Neame.
Projekti eesmärk on luua soodsad tingimused liikumiseks EELK misjonitöövaldkonna eesmärkide poole: et oleks olemas selgus, mis ja kuidas mõjutab koguduseliikmete annetuskultuuri ja et meil oleks oskus ja võimalus seda mõjutada. Projekti käigus toimub katsetöö proovikogudustes – ühenduse võtmine kõigi hingekirjas olevate liikmetega ja nendega esimese (taas)kohtumise korraldamine. Selle töö käigus tehakse korda ka koguse andmebaasid, et siis proaktiivselt ja regulaarselt suhtlemisel liikmetega kasutada, läbi kaasaegsete tehniliste võimaluste (lisaks jätkuvale silmast silma suhtlemisele), et me tunneksime oma inimesi, teaksime nende toimivat emaili aadressi ja oleksime aktiivsed sotsiaalmeedias.
Projektid on olnud inspireeritud EELK struktuuriüksuste omavahelise sünergia puudumisest ja selle keerulise olukorra võimalikult valutuks lahendamiseks. EELK-s paistab olema tohutu kasutamata potentsiaal, sest enamik meie kogudustes hingekirjades olevaid ristiinimesi isegi ei tea seda, et nad on koguduse liikmed, rääkimata sellest, millise ülesande on Jeesus neile isiklikult või kogudusele tervikuna andnud.
Elust, usust, usuelust (EKN)
Religioonisotsioloogiline uurimus “Elust, usust, usuelust” 2020. Eesti Kirikute Nõukogu (ekn.ee)
(Kirikuelu. Usuelu uuring. Vikerraadio | ERR)
Tegemist on verivärske uurimusega. On veel dokumente, mille kohta puudub üldiselt teadmine ja mida tavaliselt ei tsiteerita. Nimekiri ei ole kindlasti täielik, sest heade ettepanekute asjus vastuvõtmata otsuste kohta ei peeta tavaliselt arvestust. Kuna aga siit paistab välja protsesside kirjeldamise ja juhtimata jätmise muster, siis olgu teadaolevad dokumendid siin nimetatud.
EELK vaimulike pädevusmudel (konsistoorium)
Pädevusmudeli koostamine oli eelmise arengukava (2008-2017) rakendusplaanis püstitatud ülesande täitmine.
EELK vaimulike pädevusmudel koostati ja võeti vastu vastavalt 2008-2017 aasta arengukavas püstitutud eesmärgile, mis on hea. Kahjuks aga puudus plaan B, kuidas pädevusmudelit rakendada ja kuidas ületada lõhet ideaalse vaimulikukirjelduse ning reaalselt kogudustes igapäevaülesannetega hakkama saama pidava vaimuliku olelusvõitluse vahel.
Kiriku olukorra parandamisse on läbi aastate panustanud paljud ning korra kohaselt on koostatud rida arengudokumente ning publikatsioone, mis on esitatud ülalpool ajateljel. Samamoodi on korra kohaselt koostatud praegu kehtiv EELK arengukava strateegia ja sealhulgas ka misjonistrateegia. Vaja oleks anda välja nende dokumentide süsteemne ülevaade, mis võiks olla näiteks mõne tubli üliõpilase lõputöö.
Ikka ja jälle jõuavad erinevad töörühmad või mõned töörühma liikmed tõdemuseni, EELK-s puudub toimiv struktuur arenguprotsesside juhtimiseks strateegiliste eesmärkide suunas. Iga kogudus ja allasutus töötab nii nagu oskab ja suudab, aga omaette. Käsujooned liiguvad sageli paralleelselt ja üksteisest mööda, mistõttu ei pruugi head algatused väärikat tähelepanu saada ja nad hääbuvad, tagajärjeks asjaosaliste pettumus ja isegi rikutud suhted ning isegi arengustrateegiate vajadus on pandud küsimuse alla.
Kirikufond (asutatud 2018 a.) aitab Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul taastada ja hoida kunsti-, kultuuri- ja arhitektuuriväärtusi kirikutes üle Eesti. Kirikufondi juriidiline nimi on SA EELK Toetusfond ja ta loodi projekti “Annetuskultuuri Muutine EELK-s” tegevuse ühe tulemusena.
Osaühingu Kiriku Varahaldus (asutatud 2004 a.) sooviks on olla Eesti Evengeelsele Luterlikule Kirikule, tema kogudustele, liikmetele ning koostööpartneritele kinnisvara valdkonnas parimaks ja usaldusväärseimaks partneriks.