Jumal täidab oma eesmärki ka meie kaudu

6. november 2024, Medan, Indoneesia: Jumal täidab oma eesmärki meie kaudu

Annely Neame

Täna mõtisklen ühe tugeva kogemuse üle, mille sain Medanis, Indoneesias “Use Your Talents Asia” konverentsil. See meenutab mulle, kuidas Jumal kasutab meid oma eesmärgi täideviimiseks.

Elu ei ole ainult igaühe individuaalne teekond, vaid meil on ühine missioon, ühine tee koos käia. Meie jagatud eesmärgi mõte sai veelgi selgemaks, kui valmistasime ühe lihtsa näitliku vahendi, mis ühendas teooriat ja praktikat.

Möbiuse lint. Ühtsuse ime

Möbiuse lint on põnev matemaatiline kontseptsioon, millel on vaid üks külg ja üks serv. Selle avastasid sõltumatult August Ferdinand Möbius ja Johann Benedict Listing 1858. aastal. Möbiuse lindi saab lihtsalt luua, võttes paberi riba, keerates ühe otsa 180 kraadi ümber ja liimides otsad kokku.

Selle harjutuse jaoks võtsime pabeririba, umbes 1 cm laia ja 20 cm pika. Ühele poole kirjutasime “Kogudus” ja teisele poole “Kogukond.” Kui me keerasime riba Möbiuse lindi kujule, ühinesid sõnad ühtseks tervikuks — just nagu kogudus ja kogukond on Jumala plaanis üks ja sama. Lisaks veel üks huvitav tõik: kui lõigata Möbiuse lint mööda keskjoont pooleks, ei saa me kahte eraldi tükki. Selle asemel saame ühe pideva silmuse, millel on kaks pööret. See sümboliseerib meie omavahelist seotust veel tugevamalt — sest isegi näiliselt eraldi olevad asjad on tegelikult omavahel ühendatud.

See visuaalne kogemus meenutas mulle, et me kõik oleme osa suuremast eesmärgist, mis ulatub kaugemale meie igapäevaelu piiravatest teguritest. Meid on kutsutud teenima ja armastama üksteist, hoolitsema kogu loodu eest, panustama oma andidega Jumala missiooni.

Misjoni ruum: Koht, kus kõik tunnevad sind nimepidi

Täpsustan siinkohal, et kasutan sõnu “misjon” ja “missioon” vaheldumisi. Kirikus on harjutud kasutama sõna “misjon”, mis sageli viitab eriliste andidega inimeste ennastsalgavale tööle väljaspool Läänemaailma tsivilisatsiooni. Arvan, et selline koloniseeriv ja läänemaailma kohustulikku tsivilisatsiooni rakendav misjoni mõiste ei ole enam pädev. Nii “misjon” kui “missioon” väljendavad meie osalemist Jumala Misjonis/Missioonis (MISSIO DEI), ning selles on vajalik kõigi ristitud inimeste täielik mõtteviisi ja südamehoiaku muutus. Sellise mõistmise tulemusena lähtub, et kirik on Jumala misjoni/missiooni funktsioon ning kiriku/kristlaste olemise mõte on teenida üksteist, kogukonda ning kogu loodut oma andidega.

Pärast Möbiuse lindi harjutust tegi Benjamin W. Wong Hong Kongist inspireeriva ettekande Misjoni Ruumi kohta — mõiste, mis keskendub ruumide loomisele, kus Jumala kohalolu on tuntav mitte ainult traditsioonilistes jumalateenistustes, vaid igas eluvaldkonnas.

Ben on arhitekt. Covidi ajal võttis ta ette teadustöö ja kirjutas doktoridissertatsiooni Maa teoloogia kohta. Ta jagas meiega oma mõtteid, mis põhinevad tema tööl. Ta tõi esile kolm eluliselt olulist mõistet:

1. Hoolitsemine: Maa ei ole meie omand, vaid usaldatud meile hooldada. Meie vastutus on kasutada maad targalt ja õiglaselt.
2. Külalislahkus: Meid kutsutakse olema külalislahked, eriti marginaliseeritud inimeste suhtes — nende suhtes, kes on vaesed, haiged, võõrad või erinevad meist. Külalislahkus on põhiväärtus, mis peaks vormima meie tegusid.
3. Jagamine: Kõik kuulub Jumalale, ja me oleme selle jagatud vara hooldajad. Me peame tagama, et keegi ei jääks ilma Jumala pakutavatest õnnistustest.

Kus me kõike seda teha saame?

Ben tõi välja kolm ruumi, kus me suhtleme ja suhestume maailmaga, ja see pani mind mõtlema – kuidas sobib kirik nende ruumidega?

Esimene ruum – Kodu: Koht turvalisuseks ja armastuseks, kus usu väärtusi kasvatatakse pereliikmete seas.

Teine ruum – Töökoht (kontor, kool): Need on kohad, kus me teenime, õpime ja panustame ühiskonda.

Kolmas ruum (kohvikud, baarid, pargid jms): Need on kohad, kus saame lõõgastuda, teistega kohtuda ja vestelda. Mõtle näiteks Starbucksile, kus kasutatakse sloganina rida Cheersi laulust: “Koht, kus kõik tunnevad sind nimepidi.” (“Place where everybody knows your name“)

Mul on küsimus, kas kirik on selline koht? Minu kogemus ütleb ei — vähemalt mitte alati. Kuigi kirik peaks olema kutsuv koht, kipub see sageli olema rohkem rituaalide ja vähem vaba olemise koht, kus kõik tunnevad end koduselt, sõltumata nende vaimsest teekonnast.

Ray Oldenburgi järgi on kolmas ruum koht, kus me kuulume, kus me lõdvestume, mille kohta võime koos muusikagrupiga Cheers öelda – et see on koht, kus kõik teavad minu nime. Traditsiooniline arusaam kirikust aga ei ole selline kolmas ruum, vaid pigem tahetakse, et see oleks eriline, eraldatud koht pühade panuste ja vaga vaimsuse jaoks. Kindlasti võivad kõik tulla, kuid on siiski teatavad tingimused, sest enne pead muutuma, pöörduma, uskuma, ristima jne. Aga see ei ole see, mida Jeesus silmas pidas. Ta ise oli inkarneerunud “kolmas ruum” ja ta kutsus kõiki teda järgima. Ta ütles: “Tulge minu juurde, kõik te, kes olete vaevatud ja koormatud, ja ma annan teile hingamise,” (Matteuse 11:28). Seetõttu peab ka kirik olema kolmas ruum – tõeline Jumala Misjoni/Missiooni ruum, kus kõik teavad su nime, kus kõik on teretulnud ja kus igaüks saab panustada, et elu oleks parem.

Kuuluvmine enne uskumist

Jõuan olulise mõtte juurde, mida Ben rõhutas, kirikus on oluline ja peab olema võimalik kuulumine enne uskumist. Me elame maailmas, kus kirik on kaotanud kuulumise ja uskumise seose monopoli. Me peame tagama, et inimesed tunneksid kuuluvust enne, kui neilt usku oodatakse. Meie kirikud peaksid olema kohad, kuhu kõik on oodatud, isegi enne kui nad täielikult mõistavad, kuidas või kas üldse väljendada usku Jeesusesse.

Kirik kui kolmas ruum – avatud kirik elu elamiseks

Kirik kui “kolmas ruum” on rohkem kui lihtsalt kirikukohv või talgutööle käte külge panemine.

1. Õppimise ja kasvamise ruum
   • Koos õppimine töötubades ja kursustel.
   • Praktiliste oskuste kursused lastele, noortele, tööturult eemalolijatele: näiteks rahaga ümber käimine, väikeettevõtlusega alustamine, köögiviljaaia loomine, seaduste tundmine jms.
   • Improkohvikute korraldamine – vaba lava, koosmusitseerimise harjutamine, improteater jms.
   • Kogukonna rahvasporditreeningud.
   • Nutivaba ruum ja aeg. Väga lihtne korraldada – ava kiriku uksed, nutiseadmed jäävad ukse taha, võib lugeda, joonistada, muusikat teha ja kuulata, erinevad põlvkonnad koos.
   • jms.
2. Ettevõtluse ja teenimise ruum Mis oleks, kui kirikud oleksid kohad, kus ettevõtlus ja teenimine oleks ühendatud? Paljud kirikud omavad juba mingit ärilist väljundit:
   • Laatade või turuplatside korraldamine.
   • Raamatupoodide või kohvikute pidamine.
3. Sotsiaalsed ettevõtted.

Nende ettevõtmiste kaudu teenitakse nii kogukonda kui ka kirikule sissetulekut. See “äriruumi” idee võib kiriku jaoks tunduda ebatavaline, kuid tegelikult pakub see kirikule võimaluse olla isemajandavalt jätkusuutlik, teenides samal ajal kogukonda enda ümber.

3. Püha ruum tervenemiseks Kirik on püha või vaimne ruum — tervenemise ja puhkuse koht. Kirikutes võib olla inimestele kättesaadav:
   • Väljendusrikas kunstiteraapia: Vaimse tervise teemade käsitlemine läbi loova eneseväljenduse.
   • Muusikateraapia: Muusika abil tervendamine ja lohutamine.
   • Vaikus ja üksildus: Vaikne koht, kus igaüks saab istuda, mõtiskleda ja palvetada. Koht Jumala hääle kuulmiseks.

Kirikute avamine vaimse tervise teenuste pakkujana, sarnaselt Peaasi Vaimse Tervise Kohvikute algatusega, kus inimesed leiavad rahu, vaikust ja lohutust, võiks olla tähendusrikas viis kogukonna teenimiseks.

Kui mõtleme, kuidas kasutada oma kirikuhooneid, siis peame meeles pidama, et asi ei ole ainult selles, milleks ruum on algselt ehitatud, vaid ka selles, milleks seda nüüd saab ja on tarvis kasutada. Kuidas saavad kõik inimesed kasutada oma andeid, et teenida kogukonda? Kuidas saame luua ruume, kus kõik saavad kuuluda, sõltumata nende usust või sotsiaalsest taustast?

Kirikute avamine kolmanda ruumina võimaldab kasutada ja luua uusi ressursse, et hooneid hooldada ja kulutuste tegemist õigustada:

• Kirikuruumi hooldamine on kallis: kasutame ja loome uusi ressursse, et hoida ja hooldada kirikut.

Samas, ärme keskendu probleemidele, vaid otsigem lahendusi ja loome ruumi, kus Jumala armastus ja eesmärk saavad puudutada inimesi meie ümber läbi meie tegude.

Kokkuvõtteks

Jumal kasutab meid kõiki — meie tegude, loovuse ja külalislahkuse kaudu — täitmaks oma suuremat eesmärki, oma missiooni. Kui me võtame omaks idee luua “misjoniruume”, astume me tema plaani armastuses, kuuluvuses ja maailma teenimises. Nii nagu Starbucks’i tassi kaasas kandes tuleb ”kolmas ruum” inimesega kaasa, võib ka kirik olla koht, kuhu kõik on oodatud, sõltumata sellest, kus nad oma vaimses teekonnas asuvad.

Medani läkitasid mind Norra Misjoniselts ja Norra Luterlik Misjon.