Arm, mis ühendab: luterliku kiriku ühtsuse ja missiooni süda

Loe tervet artiklit siit: https://eestikirik.ee/kirikus-on-charistokraatia

Matthias Burghardt käsitleb kiriku ühtsuse ja luterliku identiteedi alust, rõhutades, et kristlik osadus püsib vastastikuse tunnustamise ja Jumala armu (charis) kaudu. Sama Kristuse Vaim tegutseb ka neis, kel on olulistes küsimustes erinevad arusaamad (Gl 2:7–10; Ilm 22:21).

Reformatoorne tuum
Luterlik teoloogia on kahetine: sellel on kaks poolt — kriitiline ehk reduktiivne ja ülesehitav ehk konstruktiivne.

• Kriitiline ehk reduktiivne — lähtub olulisimatest tõdedest; see võtab aluseks neli reformatoorset sola’t:
  • Solus Christus – Kristus üksi on kiriku Issand.
  • Sola Gratia – pääste on täielikult armust.
  • Sola Fide – õigeksmõist tuleb üksnes usu kaudu.
  • Sola Scriptura – pühakiri on ülim autoriteet, sest see juhib Kristuse poole.
• Ülesehitav ehk konstruktiivne – vajadus luua mõistetav ja tähendusrikas süsteem, mis annab usule vormi ning toetab koguduse elu, vältides teisejärguliste asjade tõstmist peamise asemele.

Kiriku olemus ja missioon
Kirik osaleb terviklikult missio Dei — Jumala missioonis — siis, kui ühendatud on kolm algkogudusest pärinevat valdkonda:

1. Kerygma ja martyria – kuulutus ja tunnistus Jeesusest.
2. Leiturgia – ühisosadus jumalateenistuses ja palves.
3. Diakonia – teeniv armastus ligimese vastu.

Kui mõni neist kolmest hääbub, ei osale kirik enam terviklikult missio Dei’s.

Dialoogi ja ühtsuse põhimõtted

• Dialoog peab toimuma vastutusega Jumala ja ligimeste ees ning püüdlusega tõlkida oma vaateid teise arusaamiskeelde.
• Eeldus on, et erinevad seisukohad püüavad siiralt väljendada kristlikku armastust.
• Vaidlused peaksid toimuma vanade vooruste — mõistlikkuse (prudentia) ja õigusemõistlikkuse (aequitas) — vaimus.
• Sammud viljakaks dialoogiks: kuulamine; täpsustavad küsimused; ühisosa otsimine; oma erimeelsuste selgitamine; erimeelsuse seostamine usu- või teisejärgulise küsimusega; palve; koos tänamine.

Autor esitab mitmeid küsimusi, mis kutsuvad mõtlema isikliku usu, kiriku olemuse, seaduse rolli, luterlike sola’de konkurentide ja unistuste kiriku üle — aidates selgitada, kuidas iga kristlane ja kogudus osaleb Kristuse-keskses missio Dei’s.

Kokkuvõtteks
Kiriku ühtsus ja identiteet ei seisne institutsioonides ega üksmeelsetes arvamustes, vaid Kristuse armus, mis ühendab erinevaid inimesi ja kogudusi ning kutsub neid kuulutama, teenima ja palvetama Jumala riigi nimel.