MISJONIPROTSESSI JUHTIMINE

EELK majandusnõukogu ettepanekud kiriku paremaks majandamiseks aastatel 2002-2010 SWOT (paberkandjal arhiivis).
Majandusnõukogu tegi rea põhjalikult läbimõeldud ettepanekuid, mille süsteemse kasutuselevõtu kohta puudub info. Dokument ei ole tervikuna uurimiseks elektrooniliselt kättesaadav.

Selles dokumendis tehtud ettepanekud oleksid väärinud suuremat tähelepanu juba siis kui dokument koostati.

Kiriku sotsiaalne sõnum (vastu võetud 4.10.2005) (.docx)

1998. aasta dokument “Kiriku missioon ühiskonnas” vaadati läbi ja täpsustati, pealkiri uuendati. Paljus jääb kiriku sõnum ja missioon ühiskonnas aja möödudes muutumatuks ja mitmed konkreetsed taotlusedki eeldavad pikaajalist protsessi. Nii sisaldab dokument suure osa 1998. aasta dokumendi teksti, millele lisati hetkel aktuaalsena tunduv.

EELK tajus endiselt oma vastutust: EELK-le kui vabale rahvakirikule on rahvas ise delegeerinud vastutuse ja ülesande olla rahva vaimseks orientiiriks.

EELK arengukava 2008-2017 (.pdf)

XX sajandi lõpp, XXI sajandi algus oli arengukavade ajastu ja nõnda käis ka EELK ajaga kaasas. Tänase päeva perspektiivist oli tolleaegsete arengukavade näol tegemist mahukate ja keeruliste olukirjelduslike dokumentidega, mis kahjuks kellegi elu ei sega, vaid mille põhjalikkus võib organisatsioonis tekitada arengule vastupidise efekti. EELK arengukava 2008-2017 on ülimalt põhjalik suurkiriklik dokument, mis kirjeldab piinliku täpsusega ja juriidilise korrektsusega, mis kirik on ja mida kirik teeb. Kuigi arengueesmärgid pandi kirja konkreetselt ja ühele leheküljele, mis on hea, siis  tegevuskava asemel sai kirja vaid hea soov(itus) “pidevalt eesmärgipärasusest ja EELK väärtustest” kinni pidada (lk 46).

Arengukava täitmise aruanne aastate 2009-2010 kohta (Konsistooriumi arenguosakond, kantsler Urmas Viilma; 13.04.2011)

Probleemid EELK võimetusega arengukava rakendada ilmnesid ruttu ja need pandi kirja Arengukava 2008-2017 (eelk.ee) sissejuhatuses:
1. Arengukava ei toimi piisavalt, see pole tunnetatav organisatsiooni põhiprotsessis
2. Dokument on fokusseerimata ega võimalda eristada organisatsiooni prioriteete.
3. Arengukava rakendusmehhanismid on välja arendamata, puudub horisontaalne koostöö, elluviimise korraldus ja tagasiside, tähtsustamata on eestvedamine ja meeskonnatöö.
4. Strateegilise planeerimise mudel, mille keskne dokument on arengukava, ei kohaldu üheselt kiriku juhtimismudelile.
5. Kiriku struktuur ei toeta piisavalt kiriku eesmärkide saavutamist.

Selle aruande analüüsi tulemusel algatati uus projekt, mille protsessi kutsuti juhtima uus projektijuht, nähti palju vaeva ning koostati uus arengukava.

Astu alla rahva hulka 2012, (toimetanud Eerik Jõks)

EKN-I korraldatud religioonisotsioloogilised uuringud ,,Elust, usust usuelust” 2010.

Dr Eerik Jõksi eestvedamisel jõudis 2010. aastal toimunud religioonisotsioloogiliste uuringute “Elust, usust, usuelust” analüüs ja reflektsioon korralikult kaante vahele

Kirik keset küla. Koguduse ja kohaliku omavalitsuse koostöö teatmik. 2014

KirikKesetKüla.indd (weebly.com)

EELK diakoonia- ja ühiskonnatöö talituse trükisena 2014 aastal ilmunud teatmik kirjeldab ja analüüsib kohaliku koguduse ja omavalitsuse suhteid, andes samas praktilisi näpunäiteid, kuidas koostööd tõhustada.

Eesti kirik tutvustab raamatut: Teemadena leiavad kajastamist järgmised: avalike teenuste delegeerimine kogudustele, koguduse osalemine kohaliku elu kavandamises, koguduse oikumeeniline koostöö kogukonnas, laste hoolekanne, peretöö, tugiisikuteenus vanglast vabanenutele, haridustöö.

Raamatu mahukas lisas on ära toodud need olulised dokumendid, mis reguleerivad koostööd riigi ja kiriku ning koguduse ja omavalitsuse vahel. Samuti üks kirikliku diakooniatöö oluline dokument «EELK diakoonia- ja ühiskonnatöö talituse arengustrateegia 2010-2017».

Ühiselt elamise kunst

Teoreetiline ja teoloogiline mudel toimiva kogukonnakiriku loomiseks.

Avo Üprus, kes selle visiooni Eestisse on toonud, juhatab sisse dokumendi: Luterlik Maailmaliit väljendab veendumust, et kogu loodu on väärtus, mille tükkhaaval peenraha vastu vahetamine on väär, et nii looduskeskkond kui inimkond vajab hoidmist ja kaitset ning inimesed ei ole kaup. Neoliberaalsele turumajandusele, mis soodustab vastutustundetut tarbimist, saastamist ja võlastumist, on arvestatav alternatiiv loovusel ja vastastikkusel hoolivusel põhineva ühiselu, vastutustundliku valitsemise ja sotsiaalse ettevõtluse näol. Käesoleva trükisega ulatab Luterliku Maailmaliidu diakoonia ja ühiskonnatöö rakkerühm oma töö tulemused kogudustele, kes tahavad panustada oma kogukonna arendamisse ning muutuda mõjukeskusteks. Kogu diakoonia uuendusprotsessi võtmesõna ,,conviviencia” haarab enesesse solidaarselt üheskoos elamise, ressursside jagamise ning ühise jätkusuutliku kogukonna eest võitlemise. Eeskuju ammutatakse traditsioonidest, mis on kujunenud väga pika aja jooksul, mil naabrid on üksteist aidanud.

EESTI  EVANGEELSE  LUTERLIKU  KIRIKU TEGEVUSE FINANTS-MAJANDUSLIK ANALÜÜS_2017

Dokument koostati koostöös Norra Misjoniseltsiga 2017 aastal. Analüüs telliti sõltumatult majandusanalüütikult, kes ei olnud tuttav EELK tavade ja kultuuriga. Analüüs põhjustas mõnes allasutuses arusaamatust ja pahameelt, kuid sellest saadi üle. Analüüsi mõte oli saada sõltumatu pilt kiriku majanduslikust olukorrast, kuid projekti lõppedes jäi see analüüs siiski tähelepanuta ja teadmata on, milliseid järeldusi oleks pidanud ja saanud sellest teha.

Projekt koostöös Norra Misjoniseltsiga VIABLE CHURCH, projekti alustas Eerik Jõks ja lõpetas Annely Neame. Projekti sisu oli luua kava jätkusuutliku kiriku töö korraldamiseks: Kiriku Kasvu Kava. Küsiti: Kas sina tead, mida on kiriku kasvuks vaja? Kiriku Kasvu Kava projekt ebaõnnestus selles, et dialoogi kirikus laiemalt jätkusuutliku kiriku teemal ei õnnestunud luua, projekt oli edukas, sest koostati uus arengukava aastateks 2019- 2028. Projekti kaudu jätkus ka õigusreformi komisjoni töö kiriku kasvuks vajalike eelduste loomisel ning religioonisotsioloogilise uurimuse “Elust, usust, usuelust” 2015 põhjal väljaantud “Kuhu lähed Maarjamaa?” kogumikuga tehtud järeltöö. Toimus 12 kohtumist erinevates kogudustes, praostkondades ja organisatsioonides ning missioloogiline sümpoosion “Kuhu lähed, Maarjamaa?” Pilistveres, 27.11.2017, kus muuhulgas esitati ka küsimus: Kas me kavandame kahanevat kirikut?

EELK arengukava 2019-2028 strateegia (.pdf)

2018. aastal sündis EELK arengukava 2019-2028 strateegia. Tööprotsess venis, sest asjaosalised on kõik ülekoormatud erinevate ülesannetega ja väidetavalt “on pink lühike” ning inimesi erinevatesse ülesannetesse leida raske. Samuti on segane, milline peaks välja nägema Jumal pöörab aga kõik heaks neile, kes Tema peale oma lootuse panevad ja nii sündis suhteliselt kitsastes (aja ja koormuse tõttu) oludes väga hea strateegiadokument, milles võeti aluseks eelmise arengukava struktuur, esimese peatöövaldkonnana lisati töövaldkondade hulka MISJONITÖÖ, mõteldi põhjalikult läbi töövaldkondade kirjeldused ning seati eesmärgid järgmiseks kümneks aastaks.

,,Me väljendame Jumala tööd oma looduga Missio Dei mõiste abil. Kirikul on Jumalalt antud ülesanne, mida kirik peab täitma Jumala ilmutatud tahte kohaselt. Siit saab järeldada, et kirik on misjoni funktsioon, Missio Dei toime selles maailmas” (Prolegomena)

Töövaldkond MISJONITÖÖ keskendub konkreetsetele eesmärkidele, milles kirikuvalitsus kokku leppis ja mille kirikukogu kinnitas, meie kiriku misjonitöö strateegilisteks eesmärkideks. Kahjuks aga prevaleerib jätkuvalt arusaam konsistooriumiametnike päriseluga mitte kursisolemisest ja/või dokumentide tootmisest dokumentide endi pärast.

Kuid kõigi eelnimetatud dokumentide taga on palju motiveeritud inimesed, kes on algatanud ja läbi viinud keerulisi projekte, millesse on iga kord kaasatud suuri hulki vähem ja rohkemmotiveeritud ilmikuid ja vaimulikke. Nad on seda teinud olukorras, kus initsiatiiv saab karistada ning ikka ja jälle on nad pidanud kuulma, et hea dokument ei sega kellegi elu, neile on selgitatud kirikuseadustega ettenähtud käsuliine ning rollipädevusi ja meelde tuletatud erinevate struktuuriüksuste sõltumatust ja traditsioone. Jääb mulje, et korralikult vormistatud dokumente on vaja tsiteerida ja aluseks võtta tõestamaks erinevatesse organisatsioonidesse projektitaotlusi tehes, et EELK-l on arengusuunad ja sellega nende dokumentide reaalne kasutus piirneb. EELK protsessijuhtimine on justkui Titanicu juhtimine, mille kurssi muuta on peaaegu võimatu, kuigi laev täiskäigul jäämägede vahel kihutab.

Iga dokumendi loomise juures olnud inimeste seas on neid, kes kurvalt ja isegi küüniliselt ka käesoleva dokumendi koostajat mu entusiasmis püüdnud lohutada; küll läheb mööda!

Misjonitöö valdkonna juhtimisväljakutse EELK-le:

Suur pilt: missioon, põhiväärtused, visioon ja peamised töövaldkonnad (koos nende kirjelduste ja eesmärkidega järgmiseks dekaadiks) on meil kirjas, läbi arutatud, vaieldud, nõustutud, palvetatud.

Misjonitöö on töövaldkond.

Võtku iga EELK vaimulik oma südameasjaks aru saada, kas tema arusaamine meie organisatsiooni juhtimisest ühtib selle suure pildiga. Kui ei ühti, siis oldagu vait ja ärgu esitatagu vastuargumente poliitilistel kaalutlustel. Iga vaimulik tehku oma koguduses oma parim tema enda arusaamisest ja vaimuandidest lähtuvalt. Antagu oma vaikne õnnistus koostööks neile motiveeritud vaimulikele ja ilmikuile, kes soovivad koostööd teha misjoni töövaldkonna eesmärkide saavutamise suunas.

Projektijuhina pean vajalikuks nimetada oma motivatsiooni EELK koguduste jõudmisel inimeste nii: EELK on minusse investeerinud usku, armastust teadmisi ja oskusi, lisaks on mul mitmekülgsed ja hindamatud rahvusvahelised ja kohalikud kogemused lihtsalt ja edukalt toimivatest kogukondadest ja juhtimismudelitest. Nende kogukondade ja juhtimismudelite edu võti on iga liikme isikliku motivatsiooni rakendamine st inimese võimestamine tegema neid asju, mida ta ise tahab ja oskab. Usun, et inimesed EELK-s kasutamata kõige olulisem ja väärtuslikum and – inimesed. Me oleme halvad majapidajad, kui asi puudutab meie koguduseliikmeid. Kirikud on meil korras ja orelid hüüavad, aga inimestele me nende igapäevaelus eriti korda ei lähe.

Kui me ei muutu ja ei kohtu inimestega seal kus nad on, vaid tõe ja õiguse nimel vaidleme kõige puhtama õpetusega institutsiooni seaduste üle, siis me kaotame oma võimaluse olla rahvakirik.

Niisama lihtne see ongi.

Religioonisotsioloogiline uurimus “Elust, usust, usuelust” 2020. Eesti Kirikute Nõukogu (ekn.ee)
(Kirikuelu. Usuelu uuring. Vikerraadio | ERR)

Tegemist on verivärske uurimusega. On veel dokumente, mille kohta puudub üldiselt teadmine ja mida tavaliselt ei tsiteerita. Nimekiri ei ole kindlasti täielik, sest heade ettepanekute asjus vastuvõtmata otsuste kohta ei peeta tavaliselt arvestust. Kuna aga siit paistab välja protsesside kirjeldamise ja juhtimata jätmise muster, siis olgu teadaolevad dokumendid siin nimetatud.