MISSIOONISELGUS

Jumala evangeeliumi kuulmine ja vastuvõtmine muudab elu.

Iga ristitud inimese ülesanne on seda evangeeliumi kuulutada oma eluga ja nõnda mõjutada maailma Jumala väe läbi.
Selle ülesande täitmisel on oluline roll kõigil inimestel, meie teekonnal ja omavahelistel suhetel.

Kristuse kirik on elav kogukond, kus iga ristitu on kutsutud oma elu ja ande kasutama Jumala ning ligimese teenimiseks. Evangeelium peab inimeste elu muutma – kui seda ei juhtu, peab kirik endalt küsima, kas ta kuulutab tõelist evangeeliumi.
(Mk 1:14–15)

Missiooniselgus kirikus väljendub kui ristitud inimesed mõistavad ning saavad rakendada oma töölepingut Jumalaga ja kasutavad neile antud ande.
See tähendab, et kõik inimesed – mitte ainult vaimulikud või institutsiooni ametlikud esindajad – avavad oma elu ja vajadusel kasutavad ka sõnu, et väljendada Kristuse ligiolu ja Tema väge.
Missiooniselgusega kogudus kasvatab ja julgustab iga liiget kasutama oma ande selleks, et evangeeliumi vägi võiks ühiskonnas inimeste elu muuta, ta ei ela pelgalt olemasoleva säilitamiseks.

MISJON112 tuleb missioonisegaduses kogudustele appi.

Missioonisegadust on üsna lihtne koguduse tegevuskavade ja eelarve vaatluse teel tuvastatada.

Kui kirik kulutab rohkem ressursse hoonete, traditsioonide ja status quo säilitamisele, kui inimeste vaimse kasvu toetamisele ning tööle läkitamisele, on ta oma missioonist kõrvale kaldunud.

Toetame, julgustame ja vajadusel ka õpetame koguduste ja kogukondade juhte inimesi olulisele kohale seadma ja neid võimestama oma ande kasutama.

Misjon algab kolmainu Jumalast, kus Isa saadab oma Poja lepitama kõiki inimesi ning Püha Vaim ühendab meid Kristusesse. Inimese suhe Jumalaga on kiriku kese, pakkudes vaimset tuge ja vastuseid elulistele küsimustele. Inimene otsib kirikult lahendusi tervise-, suhete-, toimetuleku- ja eksistentsiaalsetele probleemidele. Keskenduda on vaja üksikisikute vaimsetele vajadustele, pakkudes tuge ja mõtestades elu läbi kristliku õpetuse. See aitab inimestel leida turvatunde ja tähenduse oma elule, luues tugeva isikliku ja vaimse sideme kirikuga.

Kirik ei ole aga pelgalt üksikisikute vaimulike vajaduste rahuldamise koht, vaid Jumala missiooni funktsioon maailmas.

Me oleme perekond – liidetud kokku Kristuse ihusse. Toimivas ja motiveeritud koguduse fookuses on iga inimene, tema teekond ja suhted teistega. Igaühel meist on kehtiv tööleping Jumalaga ja meilt ootab Jumal selle lepingu austamist.

Paistab, et kogudustes on võimalik palju suuremat rõhku panna tuttavaks saamisele ja suhtlemisele.

On selge, et peaaegu igas koguduses on väike grupikene inimesi, kes juba üksteist tunnevad ja tõenäoliselt palju selles koguses ka ära teevad. Ilmselt nad hoolitsevad selle eest, et kirikus oleks õpetaja kohale jõudes jumalateenistuse pidamiseks asjad olemas ja korras. Ilmselt kirikus palju rahvast ei käi, sellepärast on ka tööd seal suhteliselt vähe ja abilisi juurde eriti vaja ei ole. Mõnikord kutsutakse siiski suuremat seltskonda talgutele appi.
See on kindlasti mingis mõttes hea algus.

Siin aga avaneb koguduste elu suurim kitsaskoht. Nimelt keskendub kogu tähelepanu jumalateenistusele kirikus ja inimeste roll on toetada selle juhtumist.

Kiriku misjonitöö keskendub sageli inimeste kutsumisele kirikusse.
See aga on vastuolus Jeesuse poolt kirikule antud ülesandega.

Jeesus läkitab meid inimeste juurde, mitte ei eralda meid maailmast. Nii raske kui see ka eestlastele ei ole, on meil koos elamise ja töötamise korraldamiseks vaja omavahel suhelda. Meil on vaja aru saada ja arvestada, et kõik inimesed on teelised oma elu teekonnal. Iga inimese kätte on Jumal andnud palju ande, mida ainult see inimene kasutada saab. Üksinda ei saa mitte keegi kõigega hakkama ja Jeesuse kirikule antud ülesanne on liiga suur, et mingi väike seltskond selle suudaks täita.

Jeesus kutsub kõiki inimesi ennast järgima ja
iga oma järgija tahab ta läkitada maailma Jumala evangeeliumi väge jagama.
Seda ülesannet täidame me oma elu koos teiste inimestega elades ning jagades.

Suhtlemine on omavahel läbikäimine, lävimine; suheldes töödeldakse informatsioon läbi ja tehakse sellest vajalikke järeldusi. Kohtlemine on suhtlemisest erinev, informatsiooni annab aktiivne pool vastuvõtjatele, kes on passivne pool. Informatsioon on sellisel juhul passiivsete inimeste mõjutusvahend.
(Ülo Vooglaid. Elanikust kodanikuks, 2019)

Kirik ei ole mõeldud passivselt lohutuse vastuvõtmise paigaks, väheste valitute kogunemiskohaks ega kultuurikantsiks.

1. Kogudus on Kristuse ihu, mille liikmed me kõik oleme

• 1. Korintlastele 12:12–14, 27 – „Nõnda nagu ihu on üks tervik ja sellel on palju liikmeid … teie oletegi Kristuse ihu ja igaüks omast kohast tema liikmed.“
  Rõhutab, et kogudus on aktiivne tervik, kus kõik on kaasatud.

2. Kogudus on läkitatud maailma, mitte endasse sulguma

• Matteuse 28:19–20 – Suur misjonikäsk: „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad…“
  Kirik peab minema on välja läkitamise, mitte siseringi kestliku kahanemise teed.

3. Usk saab nähtavaks tegudes ja selle sünnib Jumala tahtmine ka meie juures

• Jaakobuse 2:17 ja – „Nõnda on ka usuga: kui sel ei ole tegusid, siis on see iseenesest surnud.“
• Matteuse 25:31-46 – “Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu, ma olin alasti ja te riietasite mind, ma olin haige ja te tulite mind vaatama, ma olin vangis ja te tulite mu juurde.”
  Kogudus ei saa piirduda lohutuse pakkumisega kirikupingis, vaid peab viljakalt tegutsema – toitma näljaseid, jootma januseid, riietama alastiolijaid, külastama vange jne.

4. Kogudus on valgus ja sool ühiskonnas

• Matteuse 5:13–16 – „Teie olete maailma sool… teie olete maailma valgus.“
  Kirikul on Jumala väe avaliku tunnistamise, mitte pelgalt õhtumaa kultuuri säilitamise roll.

5. Kõik on kutsutud teenima

1. Peetruse 4:10 – „Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud”.
Iga inimene on kutsutud oma ande kasutama, mitte pealtvaataja olema.

Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides ja õpetades neid!

Matteuse 28:19 (kohandatud)