INIMENE

Inimesed on Jumalale kallid

Jumal armastab igat inimest ja igatseb temalt vastuarmastust ning täielikku lojaalsust. Ta pakub inimestele täiesti uut elu ja sellepärast sünnib inimene ristimises uuesti, alustades lapsesammudel edasiliikumist. Jumala hea plaani kohaselt ei pea ta sellel teel käima üksi, vaid Ta on asutanud KIRIKU, kuhu Ta oma rahva liidab. Pole inimeste asi keelata-käskida kuidas ja kes meie hulka kõlbab. Jumala missioon on PÄÄSTA INIMKOND. See on tohutult suur ülesanne, üksi seda mitte ükski inimene ega põlvkond lahendada ei suuda ja seda polegi vaja. Kirik on Jumala oma ja Tema missiooni (misjoni) funktsioon maailmas. Igale kogudusse liidetud inimesele on Ta andnud ande koguduse ehitamiseks, et Tema valitsusvõim leviks kogu maailmas. Meie võimalus on kogudusse liidetud inimesed, kes ise oma lepingut Jumalaga tähtsaks peavad. Ainult omavahel suheldes saame viljakalt koos edasi minna. Kasvada soovivas koguduses olgu suhtlemise proaktivist koguduse õpetaja. Inimeste silmad vaatavad tõde otsides harjumuspäraselt õpetaja poole, kes peab meelt parandades oma koguduses tõelise aarde esile tõstma. Kui koguduses on piisavalt omavahel suhtlevaid usaldusväärseid inimesi, siis see kogudus on võimeline oma “kadunud lambad” üles otsima.

Inimesed on endale kallid

Elame postkristlikul ajastul sekulariseerunud pluraliseerunud ja individualiseerunud maailmas. Religioonide turul kasutavad inimesed oma enda arvamust valikut tehes. Inimeste arvates ei kuulu tõde kirikule. Eestis uuritakse pidevalt inimeste seisukohti usu, elu ja usuelu kohta. Eestis on olukordveel üsna lootusrikas. Meil saab rääkida “nõudlusest kristluse järele”, “vikaarkristlusest” ja “asenduskristlusest” (Lea Altnurme, Liina Kilemit jt.) kusjuures umbes 70% Eesti rahvast pigem usaldab kirikut.

Kui inimestelt küsida: miks te kirikus ei käi, siis imestatakse: mis mõttes ei käi? Käisime perega jõuluajal kirikus, jumalateenistust vaatamas. Käisime nt Kaarli kirikus toreda artisti kontserdil. Käisime naisega koos nt Keila kirikus leeris, see on meie kirik. Iga kord kui reisil olen, käin mõnes ilusas kirikus. Kirikuskäimise mõiste on ajas muutunud. Kirikus käiakse vastavalt vajadusele “teenust tarbimas”. Aja jooksul või leerikoolis on saadud kristluse ja usu kohta käivaid faktiteadmisi, mille tulemusel võivad inimesed üldjuhul kristluse suhtes küll sõbralikud olla, kuid reeglina ei ole usk muutnud nende väärtushinnangud.

Inimesed on kirikule kallid

Miks me inimesi kirikusse kutsume? Mida me üldse teada tahame, küsides: miks te kirikus ei käi?

EELK peab arvestust jumalateenistuste (2023 aastal peeti neid EELK-s kokku 14 449) ning ristitute (1002 aastal 2023) ja leeritatute (851 aastal 2023) hulga üle. Teada on keskmise liikmeannetuse suurus (ühe inimese annetus aasta 81€ 2023 aastal), mis on viimastel aastatel hakanud tasapisi kasvama, aga annetajate arv (21601 aastal 2023) on jätkuvalt kahanemas. Teada on teada ka EELK kogudustega seotud hingede hulk (148530 hinge 2023 aastal), kogudust teenivate vaimulike arv ja palgaliste töötajate (283 aastal 2023) arv. Aktiivsete kaastööliste/vabatahtlike abiliste (4635 aastal 2023).

Huvitav statistika kirikuskäimise kohta: pühapäevade ja pühade pea-/põhijumalateenistustest osavõtnud inimeste keskmine arv aastal 2023 oli 3960, kõigil erinevatel kiriklikel üritustel (talitused, kontsertid jms) osalenud inimeste arv kokku oli aga 694922, seega kirikukontsertidel osales peaaegu 200 korda rohkem inimesi kui jumalateenistustel.

Paljudel kogudustel () ei ole oma õpetajat, pigem teenib üks õpetaja mitut kogudust. Sageli on õpetajad koormatud veel teistegi ülesannetega kirikus ja väljaspool kirikut.

Koguduse aktiivseid inimesi ja vaimulikke ohustab läbipõlemine, sest suhteliselt väike hulk inimesi teeni(nda)b kogu väga suurt hulka Eesti rahvast (694 922), kelle hulgast paljud esitavad kirikule üsna suuri nõudmisi. Kirikuhooned on enamasti muinsuskaitse all olevad rajatised, mille ülalpidamiseks ja hooldamiseks on vaja palju raha. Riik, omavalitsused, ettevõtjad ja kultuuritegelased tulevad heameelega appi kirikuhoonet ilusaks tegema ja kultuuriüritustega täitma, kuid vaimuliku kasvu avastanud inimesed jäävad üsna märkamatuks või koormatakse nad koheselt koguduse juhtorganite või vabatahtlike abiliste vastutusrikka tööga. Suur osa vaimulikult kasvama läinud inimesi otsib endale kasvamiseks parema pinnase, nad lähevad teistesse konfessioonidesse, kus nende vaimulikku kasvu paremini toetatakse või lahkuvad nad hoopiski kirikust. Äsja kirikuga liitunud inimestele on oluline, et kogudus pakuks neile kasvamiseks turvalise struktuuri ja tugisüsteemi. Kahjuks on inimeste vaimulik juhendamine kogudusele kallis ettevõtmine, samuti ei pruugi selleks kultuuritegevuse kõrvalt aega jääda.

Inimesed üksteisele kallid

Teadlik ja läbimõeldud kaasamine ja vaimulik juhendamine on koguduse ja vaimuliku kasvu alus, mida ei saa millegagi asendada.

Inimeste hulgas on levinud arusaamatus kogudusse kuulumise ja kristlaseks olemise suhtes – ristitu ja leeriskäinu ei saa aru või unustab kohe, et ta kuulub kogudusse või mida see kuulumine võiks tähendada. Need, kes koguduse juurde jäävad ja Sõna jätkuvalt kuulevad, kasvavad vaimulikult nii nagu oodata on, kuid passivne jutluste kuulamine, raamatute lugemine, ega ka koguduse juhtimisorganite või muus vabatahtlikus kogudusetöös osalemine ei asenda (puuduvat) proaktiivset ja süsteemset kaasamisstrukuuri ega vaimulikku juhendamist.

1. Jumala armastus ja soov inimese vastuse järele:
   • Johannese 3:16: “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.”
   • 1. Johannese 4:19: “Me armastame, sest tema on meid enne armastanud.”
2. Uus elu ristimise kaudu:
   • Roomlastele 6:4: “Me oleme siis koos Temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et nii nagu Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse kaudu, nõnda võime meiegi käia uues elus.”
   • 2. Korintlastele 5:17: “Seepärast, kui keegi on Kristuses, siis on ta uus loodu; vana on möödunud, vaata, uus on tekkinud.”
3. Kirik kui Jumala poolt loodud kogukond:
   • 1. Korintlastele 12:27: “Teie olete aga Kristuse ihu ja igaüks omast kohast tema liikmed.”
   • Matteuse 16:18: “Ja mina ütlen sulle: Sina oled Peetrus, ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu.”
4. Jumala missioon päästa inimkond:
   • Matteuse 28:19-20: “Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse, ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud. Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.”
   • Johannese 3:16: “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.”
5. Andide jagamine koguduse ehitamiseks:
   • 1. Korintlastele 12:4-7: “Armuandides on küll erinevusi, aga Vaim on seesama; ja teenimisviisides on erinevusi, aga Issand on seesama; ja väeavaldustes on erinevusi, aga Jumal on seesama, kes teeb kõike kõikides.”
6. Koguduse ühine kasvamine:
   • Efeslastele 4:11-13: “Ja tema on pannud mõned apostleiks, mõned prohveteiks, mõned evangelistideks, mõned karjasteks ja õpetajaiks, et pühi inimesi valmistada abistamistööle, Kristuse ihu ülesehitamiseks, kuni me kõik jõuame usu ja Jumala Poja tundmise ühtsusesse, saades täiskasvanuks, Kristuse täisea mõõtu mööda.”
7. Tõeline armastus ja hoolitsus koguduses:
   • Johannese 13:34-35: “Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist. Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate.”
8. Kadunute otsimine:
   • Luuka 15:4-7: “Missugune inimene teie seast, kui tal on sada lammast ja ta ühe neist kaotab, ei jäta neid üheksatkümmend üheksat kõrbe ega lähe kadunule järele, kuni ta tema leiab? Ja kui ta on tema leidnud, siis ta võtab tema rõõmuga oma õlgadele ja kutsub koju jõudes kokku sõbrad ja naabrid, öeldes neile: „Rõõmustage koos minuga, sest ma olen leidnud oma kadunud lamba!” Ma ütlen teile, nõnda on taevas ühe meeltparandanud patuse pärast rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksa õige pärast, kellele ei ole vaja meeleparandust.”

Need kirjakohad rõhutavad kristliku koguduse ülesandeid ning Jumala plaani inimkonna päästmiseks. Kuskilt ei paista, et Jeesus muretseks kontserdite korraldamise ega vitraažakende pärast.