Ikka ja jälle kuuleme inimestelt lugusid haigetsaamistest kirikus. Haiget saavad nii koguduste juhid, liikmed, kõrvalejääjad, pealtvaatajad, toetajad ja ka kritiseerijad. Üsna tavaline on see, et kuna kirikut peetakse pühaks, siis kirikus toimuva kritiseerimist taunitakse ning sellest hoidutakse. See võib tähendada kahjuks ka seda, et kirikus saadud ja tekitatud haavadega ei tegelda.
Kõige kergem ja pealtnäha püha paistab probleemidest mitte rääkimine. Või siis päriselt ei osata seda kirikus teha, sest selleks puudub hea tava. Aga suhtlemine on igasuguse suhte toimimiseks kõige olulisem ehituskivi. Kui keegi on teinud midagi, millega ta on haavanud kedagi või kui keegi on kogenud midagi, mis teda on haavanud, siis on vaja suhteid kuidagi parandada. Alati ei ole võimalik algset süütust suhtes taastada. Kuid alati on võimalik midagi teha.
Turvalist suhtlemist on vaja kaitsta ja võimalik on taastada turvalisust kaitsvad piirid.
Nõustamine
Nõustamine on lahenduste otsimine ja pakkumine konkreetses olukorras. Nõustamiseks on vajalikud spetsiifilised oskused ja pädevused. Nõustada võib selleks vajaliku ettevalmistuse saanud inimene. Enne kui lähed kelleltki (ka vaimulikult) nõu küsima, veendu, et tal vajalikud pädevused on.
Teraapia
Teraapia on vaimsete või psühholoogiliste raskuste leevendamine psühholoogiliste meetoditega. Terapeudil peab selleks olema vastav väljaõpe ja oskused.
Enne kui usaldad end kellegi juhendamise alla, veendu, et tal on vajalik pädevus ja õigus teraapiat läbi viia. Kui oled keerulises olukorras, võib tekkida kiusatus haarata igast võimalusest, kuid ole ettevaatlik – kõik, mis hiilgab, ei ole kuld ning mõnikord võivad „hundid“ esineda lambanahas. Hea ja sobiva terapeudi leidmiseks küsi soovitusi sõpradelt või tuttavatelt.
Pea meeles, et koguduse vaimulikud ei ole üldjuhul väljaõppinud terapeudid.
Vaimse tervise esmaabi
Eestis on vaimse tervise häired teisel kohal töövõime vähenemise põhjustest, mis tähendab, et kõik töötajad ja tööandjad puutuvad nendega otseselt või kaudselt kokku. Seega on vaimse tervise esmaabi andja kohalolu töökohal sama oluline kui füüsilise esmaabi andja olemasolu.
Vaimse tervise esmaabi on õpitav oskus, mis koosneb konkreetsetest sammudest, kuidas märgata ja toetada vaimse tervise murega inimest.
Koolituse läbinud inimene oskab ära tunda ja hinnata ohte, pakkuda esmast tuge ning juhendada eneseabivõtete kasutamist iseenda toetamiseks.
Vaimse tervise esmaabi andmine on õpitav oskus, mida saab kasutada kõikjal (nt tööl, kodus, trennis) ja selle pakkumine on jõukohane igaühele, kes on koolituse läbinud.
Vaimse tervise teemade väärtustamine on tööandjale konkurentsieeliseks tööjõu hoidmisel ja värbamisel. Töötajad tunnevad ennast turvalisemalt kui nad teavad, et tööandja on korraldanud töökohal vaimse tervise esmaabi võrdväärselt füüsilise esmaabiga.
Info esmaabi.peaasi.ee lehelt.
Ära jää murega üksi! Peaasi.ee tegeleb vaimse tervise edendamise, vaimse tervise probleemide ennetuse, varase sekkumise ja häbimärgistamise vähendamisega meie ühiskonnas.
Psühholoogiline esmaabi ja nõustamine
– Ohvriabitöötaja pakub Sulle tuge kui Sa oled kannatanud kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi tõttu. Meie juurest saad tuge ja nõustamist. Anname ka nõu, kui oled mures lähedase pärast või tahad spetsialistina inimest toetada.
Psühholoogilise esmaabi põhielemendid
- Hooliv koosolemine: kriisis inimest ei jäeta üksi; vajadusel aidatakse kontakti luua lähedastega.
- Hoolitsev tähelepanelikkus: märgatakse inimese seisundit ja vajadusi.
- Hinnanguvaba kuulamine: lastakse rääkida, ilma käitumist või sõnu hindamata.
- Argisega tegelemine: esmavajaduste selgitamine ja korraldamine (nt lapse või lemmiklooma eest hoolitsemine, ööbimiskoha leidmine).
- Lisaabi korraldamine: vajaduse järgi spetsialistide ja täiendava abi kaasamine.
- Kaitsmine: lisakahju ärahoidmine, impulsiivsete ja pelgalt emotsioonidest lähtuvate otsuste edasi lükkamine, kuni olukord on rahunenud.
- Abistaja eneseabi: vajadusel kohene konsulteerimine ja hilisem emotsioonide ventileerimine.
Psühholoogilise esmaabi olemasolu või puudumine mõjutab otseselt kriisis oleva inimese edasist toimetulekut. See võib määrata, kas hiljem on vaja aeganõudvat psühhoteraapiat. Kuigi igaüks saab pakkuda esmaabi, on ulatusliku või ebatavaliselt raske trauma korral oluline võimalikult varakult konsulteerida pädeva kriisinõustajaga.
Kriisinõustaja roll on juba esimeses telefonivestluses ja kohapeal aidata abistajaid, selgitada, kellele ja kuidas tagada psühholoogiline tugi ning millised sammud on olulised eeskätt järgneva kuu jooksul. Vajadusel vahendab kriisinõustaja ka sobiva spetsialisti kontakti ja juhendab kriisikommunikatsiooni korraldust.
(allikas: mahena.org)
Ohvriabi
Ohvriabi töötaja pakub tuge, kui oled kannatanud kuriteo, vägivalla või muu kriisijuhtumi tõttu. Nende juurest saad nõustamist ja praktilist abi. Samuti antakse Sulle nõu, kui oled mures lähedase pärast või soovid spetsialistina kedagi toetada.
E-kursus Psühholoogiline esmaabi kriisi sattunud inimese toetamisel (allikas: palunabi.ee)